Eurotoetused ootavad kasutamist

Kirjutasin Harju Elus ja Kiili lehes pisut eurotoetustest.

Eurotoetused ootavad kasutajaid
Euroopa Liidu eelarveperiood 2014-2020 on käivitunud ning suure tõenäosusega viimaseks jääva perioodi toetussummaks on 3,35 miljardit eurot.

Euroopa Liiduga ühinemisest saadik on Eesti toetustena saanud kordades enam, kui ise panustama on kohustatud. Selle tulemused on näha nii riiklikul (uuenenud taristu, toetused sotsiaalsfääri, kultuuri, meditsiini ja haridusse), kui ka kohalikul tasandil (ettevõtlus, kodanikualgatused, kohalikud omavalitsused jne). Paraku pole aga Euroopa Liidu ühiskassa põhjatu katel, kust iga soovija võib ammutada vastavalt vajadustele-soovidele. Kui seni on antud suur osa toetusi just erinevate taristute ehitamiseks ning remondiks, siis sellel perioodil on pearõhk suunatud majanduskasvu, inimeste heaolu, elu- ja töökeskkonna kvaliteedi tõstmisele. Nagu ka varasematel perioodidel võivad toetusi taodelda kõik ettevõtjad, MTÜd või kasvõi külaseltsid jms, kuid nagu ikka on prioriteetsemaid teemasid. Mõelge hoolikalt läbi! Prioriteetide hulka kuuluvad kindlasti lokaalne (väike- ja keskmise suurusega) ettevõtluse arendus- ja teadustegevus ning kohalike ettevõtete konkurentsivõime suurendamine; tööhõive, ameti- ja elukestva õppega seotud teemad; veekaitse; energiatõhususe tõstmine, roheline taristui, linnaosade jätkusuutlik areng (sh jätkusuutlik transport); info-ja kommunikatsioonitehnoloogia poolt pakutavate teenuste taristu arendamine ning haldusvõimekuse tõstmine. Tulemusliku rahataotluse jaoks ei piisa ainult heast ideest, see peab olema ka hoolikalt läbi mõeldud ning veel hoolikamalt kirja pandud ja teostatud sh vaadates lisaks taotlusvormi küsimustele ka seda mida hinnatakse. Pettuste ja väärkasutuste vältimiseks on Euroopa Liit püstitanud rahaküsijate jaoks paksu “bürokraatiamüüri”, millest läbi tungida pole sugugi lihtne. Abi EASilt ja PRIAIt Õnneks pole toetusetaotlejad jäetud oma probleemidega üksi, professionaalset abi pakuvad ja küsimustele vastavad nii PRIA (www.pria.ee) kui ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (www.eas.ee). Omades laiapõhjalist projektikirjutamis- ja aruandluskogemust nii omavalitsuste, kui ka eraettevõtete tasandil, võin vajadusel olla nõuga abiks. Eesti majandus on aastate jooksul muutunud üha tugevamaks ning peatselt ei saa me enam pretendeerida Euroopa Liidu toetustele, vaid peame ühe rohkem hakkama saama oma jõududega. Kuigi esialgu meie jaoks veel piiranguid ei ole, siis sellest hoolimata tasub juba täna mõtlema hakata ja hoolikalt läbi kaaluda, kuidas Euroopa Liidu abi kõige efektiivsemalt enda jaoks ära kasutada. Seda enam, et kohe-kohe on algamas toetustaotluste esitamine uueks perioodiks. Mis muud kui pead ja käed tööle, ikka kodukandi edendamiseks!