Elanike arvu ja territooriumi poolest on Aegviidu vald aga väiksemaid omavalitsusi Eestis. Elanike arv vallas on pidevalt vähenenud. 1983. aastal elas siin 1244 inimest, 2003. aastal oli elanike arv 933, 2011. aastal 830 ning 2014. aasta 1. jaanuaril 747.
 |
Elanike arvu ja territooriumi poolest on Aegviidu vald aga väiksemaid omavalitsusi Eestis. Elanike arv vallas on pidevalt vähenenud. 1983. aastal elas siin 1244 inimest, 2003. aastal oli elanike arv 933, 2011. aastal 830 ning 2014. aasta 1. jaanuaril 747.
Oma osa valla elanike arvu vähenemisele andis Tallinna poolt pakutav tasuta ühistransport, mis viis rahvaarvu alla 700 inimese. See muidugi ei tähenda, nagu oleksid elanikud reaalselt lahkunud. Lihtsalt soov tänu tasuta transpordile säästa pani inimesed oma sissekirjutust muutma.
Mida teha, et inimene jääks oma kodukoha patrioodiks ega muudaks liiga kergekäeliselt oma elukohta või sissekirjutust?
Esiteks, Eesti inimesed on pere- ja kodukesksed inimesed. Kodust eemal käiakse tööl vaid vajaduse tõttu. Piisava sissetulekuga töökoht kodukandis võtab vajaduse töörändeks. Seega on esmaseks piirkondlikuks prioriteediks uute töökohtade loomine. Väiksemates kohtades selleks tihtipeale vaid omavalitsuse ja kohalike elanike pingutustest ei piisa. Siin peaks erinevate vahenditega sekkuma riik. Üks lahendus oleks Tallinnast ja nn kuldse ringi valdadest eemal asuvate piirkondade tööjõumaksude erisused. Madalamad tööjõukulud oleks maapiirkonna ettevõtetele suureks abiks ning aitaks kindlasti kaasa töökohtade tekkele. Nii näiteks ei töötaks perefirmas inimesed enam 50-75 tundi nädalas vaid võtaks ette lisatöökoha loomise. Mõistagi oleks väiksemad tööjõumaksud vaid osa laiemast regionaalsest maksusoodustuste paketist.
Teiseks vahendiks kohalike valdade arendamiseks ning töörände vähendamiseks oleks kaugtöö laiem kasutuselevõtt või selle arengule soodsa kasvupinnase loomine. Näiteks riigiametites on palju selliseid funktsioone ja ameteid, mida saab täita kodust või kodukandist lahkumata. Pean silmas eeskätt erinevaid it-teenuseid, andmebaaside haldamist vms ametite funktsioone. Tänapäevaste kommunikatsioonide juures on igati mõeldav väiksemate riigistruktuuride nö hajutamine Tallinnast välja. Lisaks piirkondade ühtlasemale arengule võidaks riik siin ka halduskuludelt. Leian, et riik peaks muuhulgas võtma endale pioneerirolli ja palkama tööle puudega inimesi, kes on töövõimereformi käigus töökõlbulikuks tunnistatud, sest nende jaoks on transpordiprobleemid tihtipeale ka füüsiliselt keerulised ja rasked.
Kolmanda võimalusena pakuks välja hea erakonnakaaslase Urve Palo idee riiklikult toetatud üüripindade loomise kohalike omavalitsuste alla. Selline kodukulude vähendamine annaks võimaluse täita ka madalamapalgalised kohad kvaliteetsema tööjõuga. Madalamad kodukulud annaksid inimestele võimaluse investeerida elukvaliteedi tõstmisse.
Eesti areng sõltub kõigi tema piirkondade arengust nii nagu iga kett on sama tugev kui selle nõrgeim lüli. Eesti konkurentsivõime tõstmine algab piirkondliku konkurentsivõime tõstmisest ning siin on ülioluline riigi ja omavalitsuste vaheline aktiivne koostöö.
Tahaks toetada ühte mõtet, nimelt on Eesti riigi paljupromotud E-Tiiger lonkav seni, kuni ei suudeta seda inimeste teenistusse rakendada. On ju uhke demoda valitsuse istungil paberipakkide asemel läpakate rivi, kuid väga üldistatult on erinevus vaid wordi dokumentide mailiga edasisaatmises ilma väljaprintimiseta:) Tehke e-lahendus mille abil saaks ministeeriumite ja allasutuste osa tööd laiali jagada üle riigi kus vähegi on netiühendus. Kodukontor pole vist lahendus, kuid väike, 20-30 inimese kontor koos ühe juhatajaga lahendaks nende 20-30 inimese igapäevase pendeldamise kas linnadesse või üle lahe Soome. Näiteks Maanteeameti "Tarktee" või peatus.ee andmete haldamine ja sisestamise osas vist ei juhtu midagi kui neid teostatakse Alatskivilt või Anijast. Kindlasti on selliseid kasutamisväärivaid võimalusi hulganisti, tuleb vaid riigi tasandil natukene ringi vaadata. Sellised väikekontorid annaksid inimestele võimaluse jääda kodukohta ning leida oma kõrgharidusele rakendust.
VastaKustutaLugupeetud Mihkel, tänan Teid asjakohaste märkuste eest. Meie riigi e-tiiger on lumehangede vahel sumbates suurema sihi silmist kaotanud. Uues Riigikogus tuleb kindlasti käsile võtta e-riigi arendamine, et muuta süsteem mugavamaks ja haldamine odavamaks. Teie idee viia süsteemi haldamine regionaalsetesse halduspunktidesse toetab ühtlasi ka riigivalitsemise hajaasustatust, mis oma korda toetab ka regionaalset tööhõivet.
VastaKustuta